Kolmapäevane kohting

Kuna kujunenud on nii, et ma satun Liivi majja õppima just kolmapäeviti, siis on ka minu kohtumised Hellega just kolmapäevased. Lõunatame koos. Seekord plaanisin ise midagi mikrolaineahjule soojendamiseks valmistada.

Teisipäeva õhtul käisin poes ja varustasin ennast singi, juustu ja tomatitega. Kodus oli ketsupit ja õrnsoola forelli, lisaks veel üks pitsapõhja pulber. Veidi vett ja loomingulisust ja valmis täitsa maitsev suutäis. Seda vähemalt minu maitse jaoks :P

Heegeldatud müts

Irisele kingitud komplekti täiendasin nüüd siis ka mütsi võrra. Kole lugu küll, aga jakist unustasin pilti teha :(

Pole pikka aega midagi heegeldanud ja vahelduseks oli täitsa vahva. Nüüd on aga aeg jälle vardad kätte võtta ja oma pojule üks kampsun meisterdada.

Sõrmikud

Pärast pikka pusimist ja 8 sõrme ning 2 pöialt on Kaido sõrmikud valmis. Kõige raskem oligi just sõrmede kudumine. Need on ka minu esimesed kindad, millele kudusin pöidlakiilu. Eks Kaido peab otsustama, kas need on paremad võrreldes sõrmikutega, mis ma talle kunagi jõuludeks kudusin. Igatahes peaks need sobima tema jope juurde ;)

pojakesele

kuna minu meelest on meie korter liiga jahe ja Kauril koduste pükste varu napp, siis külastasin kiirelt Abakhani ja vedasin sealt koju oranži velveti, millest eile õhtul pojale püksid õmblesin. Täitsa ok said, ma arvan.

Teeme nüüd...

kõik koos ühe suure häbi -häbi... Kuidas see kõlbab, et pool kuud pole oma nägugi siia näidanud!!!

Vabanduseks siis võib tuua mind jalust rabanud haiguse, pikad pühad ja üldise tüdimuse interneti maailma avaruste vastu.

Aga täna olen ma jälle siin. Kuigi vahepeal pole nagu suurt midagi hobialast korda saatnud.

Õe salli sain jõuluks valmis, aga oh häda, unustasin täiesti pildistamata. Saan siia panna ainult algfaasi pildi (enne jõule ei julenud, sest õde teab ka selle blogi aadressi ;) kuigi kes teab, kas seda siin keegi üldse loeb...).

Pitsi heegeldasin ka lõpuni ja nüüd tuleb fantaasia tööle panna ja mõelda, mis sellest edasi saab.

Hetkel koon Kaidole sõrmikuid, sest ta suutis vanad bussi jätta. Värvid valisin jopega samasse gammase ja katsetan kuidas on pöidlakiiluga sõrmikuid kududa. Eks see ole näha, millal lõpuks valmis saavad.

Kadrile suur aitäh kena jõulukingi eest. See on tõesti mõnus ja hetkel suisa minu igapäevane kaaslane :)

Lõpetuseks: HEAD UUT AASTAT KÕIGILE!