Poja tuli ükspäev fliiskangas käes ja teatas, et see on tema padi. Vedas siis selle oma tuppa ka. Mis siis ikka, võtsin täna käärid, otsisin selle kanga välja, teise fliiskanga ka ja lõikasin kaks ristkülikut. Ühte nurka sain kaunistuseks ka Bruno, särgi pealt, mis oli liiga plekiline, et seda enam kanda saaks.
Ega pojal enne patja olnudki eks siis nüüd on näha, kuidas ta sellega kohaneb. Ta ei jõudnud selle valmimist ära oodata vaid vedas juba ilma sisuta oma voodisse. Salaja siiski tõin selle tagasi ja täitsin ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar