Reede õhtul seadsime ennast sisse Talinna äärelinna Maarja kostile. Suured tänud talle. Hommikul vups laevale, 2 ja pool tundi vaikset sõitu ja siis juba ühe jutiga Mikelisse. Seal parkisime auto ja ...Vot siis läks passimiseks. Bussijaamas, kust buss inimesi võistluskeskusesse viis oli nii pikk saba, et saime alles kolmanda bussi peale. Mu õlda lõid lõpuks täitsa tuld, sest pele Ebe, kes oli kõhule seotud oli mul ka seljakott seljas. Lapsekäru täitis meil küll pigem koormavankri ülesannet, kui oma tegelikke funktsioone. Viimast poolt kilomeetrit läbis buss pea veerand tundi.
Kohale jõudes panime oma kotid Joka hoovile ja mina asusin riideid vahetama ja muid stardiks vajalikke protseduure läbi viima, sest suht kohe peale meie kohalejõudmist anti start naisteteatele ja mina jooksin meie teamis teist vahetust. Liisut ma enne starti ei näinudki...
Võistluskeskus ise asus lõõmava päikese all hipotroomil. Seadsin ennast varakult vahetusalas valmis. Varsti hakkasid ka esimesed naised metsast välja finišisse tulema. Vahepeal suisa katkematu rivina. Liisut tuli veidi oodata. Peast käis läbi igasugu mõtteid: äkki läks nii mööda, et ma ei näinud ja nüüd ootab vahetuses; kui väga hästi tuleb, siis mina vist oma vormiga kukutan teami päris tublilt jne. Metsa sain lõpuks nii 495ndana, see number selgus alles tunde hiljem, aga olgu siinkohal siiski kirja pandud. Põhjasuuna olin juba enne kaardi kättesaamist kindlaks määranud (see on mul kuidagi tavaks kujunenud enne starti) ja siis ainult kaart õiget pidi kätte ja k-punkti poole edasi. Nina vaheldumisi kaardil ja jalgeesisel. Esimesse punkti on pikalt minek. No ja nii ma siis hakkasin järjest vastutulevaid selgi püüdma. Rajas minu jaoks midagi rasket ei olnud. Punktist väljudes tuli pidevalt üritada mööda kitsaid radu aeglasematest võistlejatest mööduda, aga see on sellel võistusele iseloomulik. Naistevõistkondi oli üldse registreeritud 1008!
Metsas jõudisn näha noort Võru klubi võistlejat ja raja viimastes punktides Ilvese teise naistkonna Minijat. See lisas soovi pingutada ja lõpuni rabeleda. Finišisirge oli pikk ja lõõskava päikesega. Enda ees nägin Kopra selga. Finišimärkeni jõudis Ly siiski enne mind, aga kuna vahetuseni oli veel pikk maa, siis rajale sai Evely juba enne Kopra kolmandat vahetust. Lõplikes tulemustes on kirjas, et lõpetasin vahetuse 307ndal kohal (kotade poolest siis tõusu 190 kohta). Pikka aega oli mu etapiaeg tulemustes 14.02, mis teeb alla 2 ja poole minuti kilomeetrile. See oli kohe terve õhtu naljanumber meil. Tegelik aeg oli 54.57. Lõpetasime lõpuks 218 kohal. Iga liige tõstis meid ettepoole :)
Pärast pesemist külma vee all (need, kes sauna eest 2 euri maksid said sooja vett) otsisime üles Ilvesed ja panime nende juurde oma telgi püsti.
Siis jalutasime lastega vaheldumisi ringi, mina Ebega ja Kaido Kauriga. Ega Kaido sel reisil palju puhata ei saanudki. Meeste stardi ajaks kell 23 võtsin siiski lapsed endale ja Kaido sai puhkama minna. Tema jooksis seitsmeliikmelises võistkonnas kolmandat vahetust. Meeste start oli võimas (naiste starti ma ju ei näinud).
Pärast seda ostsime Elole põlvikud ja Kaur jäi magama. Nii ma nendega tagasi telgi juurde läksingi. Ebe arvas küll, et pole veel magamise aeg ja roomas mööda telki ringi, aga kuidagi saime talle selgeks tehtud, et tuleb siiski tuttu minna. Ööst ei mäleta ma suurt midagi. Aga uni läks suht vara ära. Millalgi sain ka pere üles, pakisime ja alustasime teekonda auto juurde. bussis olime vaid 3 teise reisijaga. Onu Kristjan tuli ka meiega tagasi Helsingisse. Alguses oli roolis Kaido, aga mina sain ka proovida Soome kiirteedel sõitmist ja lõpuks suutsin sõita mööda viimasest parkimisalast enne Helsingit ja leidsin enese Kristjani õpetussõnade järgi Helsingi linnas sadama poole sõitmas. Üle ootuste hästi jõudsime kohale.
Sadamas ootasime poolteist tundi laeva. Seekord kaks tundi kerget õõtsumist ja Tallinn. Kristjani viskasime koju ja siis sõitsime: mina Koseni, Kaido kuhugi Põltsamaa taha ja siis mina koduni. Terve pere õnnelikult kodus, kus lapsed kohe vanni kupatati :P
Reisu peal lõpetasin paari katsikuteks minevaid papusid (ikkagi avalikus kohas kudumise päev ja laev on ju avalik koht). Peale selle kerisime ühe vihi Aade lõnga suureks suureks keraks ja alustasin oma teise õlasalli kudumist (2 mustrikorda kuuest sai valmis ka). Aga nendest mõnes tulevases postitustes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar