piraadikindad ja süda

Kuna minu suur poja pidevalt nukukampsunit kätte tõmbas ja teatas, et see on tema kinnas, siis tekkis idee kududa talle nn. pätikindad. Nõuti, et lõng oleks sama, mis nukukampsunil. Kahjuks oli seda järel vaid pisike nutsakuke. Ja nii kurb, kui see ka pole, on see lõng tootmisest praeguseks maas. Tegemist Alvita Alpaka print lõngaga, 100 % alpakavill, 50 g/ 100 m.
Kombineerisin siis seda jäägikest teist värvi sama lõnga jäägikesega ja tulemus sai selline:









Mingit juhendit ees ei olnud. Alustasin 36 silmusega 2:2 soonikus 2 mm varrastega, edasi parempidises koes 2,5 mm varrastega, kasvatasin silmuseid pöidlakiilu jaoks ja hiljem kudusin näpuosa lõpetuseks veel 2:2 soonikut ja pöidlale 1:1 soonikut (pöidla laius sai 20 silmust).
Kuna valmis said eile hilisööl, kui poja juba magas, siis ei oska öelda, millist vastukaja nad omanikus leiavad ja kas ka kasutusse lähevad.

Juba paar päeva käisin ringi ja kaalusin, kas minna neljapäeval jooga trenni või õpituppa. Seekord siis jäi õpituba peale kuigi jooga on mulle ka väga meeldima hakanud.
Laima õpetas Pulloveri poe õpitoas südame põimimist. Mina tegin oma proovitöö traadiga. Tiimari traati ma siiski ei soovita, ta katkes mul pidevalt ära :( aga see oli ainus punane, mis mul kodus leidus. Teiste traatidega selle konkreetse töö tegemise kogemus puudub. Paljud teised tegid tamiiliga (mõni arvas siiski, et liiga "lödi" jäi tamiiliga). Igatahes oli tore jälle vahelduseks pärleid taga ajada :)
Minu süda sai selline:


































Vahepeal olen soetanud endale nii mõnegi põneva ingliskeelse käsitööraamatu. Püüan jõudumööda nendega tutvuda ja ka blogisse muljeid/kommentaare jms. üles tähendada.
Esimesena peaksin tegema tutvust Alice Starmore'i Book of Fair Isle Knittinguga.